Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon
ESTRA kirjastab transpersonaalse psĂĽhholoogia temaatikat ning sellega seonduvaid distsipliine käsitlevate raamatute sarja “Transpersonaalse psĂĽhholoogia varamu”. Selles ilmuvad nii klassikalised kui kaasaegsed tekstid, mille valiku eesmärgiks on katta nii ĂĽldisemaid ja teoreetilisemaid, kui ka spetsiifilisi ja praktilisi transpersonaalseid teemasid.
Transpersonaalsetena käsitletakse kogemusi, mille puhul identiteeditaju ulatub individuaalsest või personaalsest kaugemale ja hõlmab näiteks inimkonna, elu, psüühika või ruumi avaramaid aspekte.
Honoré de Balzac “Kolm lugu – Louis Lambert. Pagendatud. Seraphita”
„KĂĽllap oleksin ma võinud koostada Louis’ mõtteÂkatketest terve raamatu, mida suutnuks mõista ainult sellised vaimud, kes on harjunud kummarduma ĂĽle kuristiku serva, lootes silmata selle põhja. Selle vägeva aju elu, mis ilmselt oli hakanud igast kĂĽljest murenenud otsekui liiga suur impeerium, rullunuks seal lahti jutustusena selle olendi nägemustest, kellele sai saatuslikuks kas ĂĽlemäärane jõud või hoopis nõrkus.“ Nii sõnab jutustaja käesoleva kogumiku tugevaima teose, „Louis Lambert’i“ lõpus. Selle kujuteldava raamatu asemel kirjutab Balzac otsekui komproÂmissiks kolm igati loetavat, „ohutut“, ent ometi sĂĽgavalt sisendusjõulist jutustust. Eesti keeles suuremalt jaolt nõukogude ajal ilmunud „Inimliku komöödia“ tõlgete hulka neid kolme arusaadavatel põhjustel ei kaasatud. Ometi avavad need eri tegelaste kaudu autori filosoofilisi ja religioosseid hoiakuid paremini ja isiklikumalt kui ta paljudki tuntumad teosed.